Tõlkisin hiljuti koolitööks Peter Barnes’i lühinäidendi “Not As Bad As They Seem”. Seal oli üks koht, kus naine ütles oma eksi kohta “He was either mad or both.” Jahtides tähendust pöördusin maailma suurima tõlkeabiprogrammi Google’i poole, kust avastasin järgneva pärli – võimalik, et algne nali ongi sealt pärit, aga võib-olla ka kusagilt ennemalt.

Imelik asi, esimesel korral ei jätnudki monoloog erilist muljet, aga mida edasi, seda võluvam ja aristokraatlikult humoorikam see tundub. Kuidas sellist asja eesti keeles teha? Kas briti huumori eripäraks ei olegi, et ka huumorit ennast ei võeta seda tehes väga tõsiselt, st tegijale jääb alati teadlik vaatenurk: ma teen ainult nalja, hulluks sellega ka ei kavatse minna, mistõttu nali ei pretendeeri eriti millelegi, pole punnitatud ja lootusetu? (Vaid stiilne, omamoodi väärikas.) Midagi rahvuslikust alaväärsuskompleksist mõtlejatele.

Tõlkimise-, huumori-, koorimuusika- ja elustiiliblogina soovitan jätkuvalt Polaarkaru. Tervisi talle ka! Ahjaa, lause tõlkisin lõpuks: “Mees oli kas hull või mõlemad variandid.” Pakkuge paremat!