Tikk-takk käib aeg edasi ja kui elu mõõta kahtluste ja süümepiinadega, olen kõige rohkem elanud. Lapik täiskuu paistis autoaknast kätte, disko peegelkera, kojamehed reageerisid automaatselt. Menüüs oli Charlie Chaplini Modern Times ja enne seda üks piimakohv (et oleksin jutukas – aga ei olnud). Tegelikkus oli nõnda rabe, et võisin selle vahedesse riiuleid paigutada, sektsioonkapp praktiliste vajaduste tarvis, eenduvad osad sirutumas groteskselt välja – maitsemeel puudub. Tikk-takk.