Elame yhe suure tanava aares, mis Punasele valjakule viib ja mille alt viib jalakaijaid labi tohutu hulk tunneleid, et nad autosid ei segaks. Moskva linnaruum on dzungellik, aga ka veidi barokne, idamaine, segu Indiast ja Laanest, nagu Hortensia markis, tanavatel on miski projekti raames yleval vene kunstnike kuulsad maalid. Rapane on, kohati, ja vaga palav – koikide olgasid ja kaelavood kaunistab tanaseks kena punane rant. Suurtel tanavatel soidavad niisutusautod, mis asfalti yle piserdavad. Hetkel on paike seniidis ja valjas umbes 30 kraadi vilus. Oleme teel Kunstiteatrisse, MHAT’i; liigume siin peamiselt jalgsi, sest koik on olnud kae ja jala ulatuses. Kaks korda oleme kainud teatris, tana-homme plaanis muuseumid ja naitused. On toimunud ohtuseid vennastumisi ja kursaraamatusse laheb ilmselt kuldsete tahtedega esimene oo rongis, tapsemalt restoranvagunis. Sandaalid on kaimisest paistes ja olen motlema hakanud, et turisti elukutse on sibi ja prostituudi korval tanamatumaid siin maailmas – raske too ja kellelegi sa eriti ei meeldi. Olge monusad.