|
ta käitub õuenarrina mu ei ole mingit õiglust |
|
Mu riided on mu peale pahased, |
| lakooniaheix.txt
↓ |
| kummuli.txt
↓ mulle öeldi aga kurat, mis selgub ei ole kuradi genfi konventsioon keelab otsesõnu sõjajubedused ära aga mina aga mina pean siin edasi kannatama ↓ kunagi vaatasin inimestele silma sisse nüüd löön pilgu maha see ei ole mingi traagiline kujund lihtsalt stiilimuutus ↓ kevad on jube asi näed kõiki neid koledaid paarikesi rõõmustamas et nad on omasuguse leidnud puudutamas oma koledaid kehaosi naermas oma ebameeldivat naeru püüdlikult suudlemas jah, siin nad on, mu sõbrad: teie elu parimad hetked õnn paistab igast aknast tungib sisse punkritesse mul on kahju, et teid ei ole kõrvalt vaatamas kui õudne see kõik on ↓ tulevik on tume just sellepärast võtame mõned tuleviku probleemid juba täna endale kanda vananemine ripub küljes nagu nöör raisatud elu on piisavalt hirmutav et selleks juba praegu valmistuda laduda nurgakivi läbi sütitava rõõmu on ka üks suunurk alati allapoole stardivalmis igaks juhuks kui tuleb jälle koju astuma hakata koju koju koju tulevik on tume just sellepärast laotame koorma igaks juhuks aegade peale laiali mõtleme majanduslikult ma elan juba praegu üle oma surmahaigust lähen lahku tüdrukust kaotan sõpru tööd ja lootust muutun kinnisideeliseks ↓ mul on sisemise järjepidevuse probleem see väljendub kahes: ma ärkan hommikul ja mul ei olegi hoopis uusi mõtteid ja hoopis uut vaadet elule ma jätkun millimeetri-pealt samast, kust eile pooleli jäin (ja samuti võtan vaevaks mäletada, kuskohale eri inimestega emotsionaalse läheduse koha pealt viimati pidama jäin piirid ja reeglid jäid ju meie vahele õhku rippuma kas siis sina ei näe neid?) ja teine on tegevused, neil peab olema loogiline sidusus justkui keegi kontrolliks ja tõstaks käe kuule, sa ei saa seda inimest ainuomastada, sa oled juba teise enne ainuomastanud otsusta ära ja sinu see seisukoht on täiesti lubamatu läheb vastuollu kõigega, mida eelnevalt väitnud uskuvat oled sa oled igasuguse järjepidevuseta inimene oo ei, ära ütle nii – ainult mitte seda ma võtan oma sõnad tagasi, peaasi et ma oleks korralikult seesmiselt järjepidev ↓ armastuse maagiline arv on üks ühe inimese kinnis-ulmad koonduvad ja täidavad ennast ühes maagilises käeliigutuste seerias ja juba on liiga hilja ↓ loomulikkus on käeulatuses veel natuke pingutamist natuke treeninguid ja distsipliini loomulikkus on käeulatuses ma olen teiega sõbrad ma ei ole enam ebakõlas minuga ei ole enam võõrastav rääkida imelik rabedus on kadunud loomulikkus on käeulatuses mõned asjad veel maha suruda mõned asjad veel alla suruda võime arutleda näiteks ilma muutlikkuse üle imelik jah see aastaaegade vahelduvus poliitikud on kõik korrumpeerunud kas sa teda oled näinud? aga teda? ma eile nägin teda, ta oli koos temaga ma olen teiega sõbrad minuga ei ole enam võõrastav rääkida loomulikkus on käeulatuses lihtsalt palju sooje sõnu ja heakskiitva tooniga ka ei koonerda vaid veel natuke pingutamist veel vaid natuke pingutamist natuke treeninguid ja distsipliini ↓ diagnoos me oleme viktoriaanliku ajastu perversioon me oleme frustreerunud värdfantaasia ühe korraliku džentelmeni peas me elustume madonna-hoora kompleksi hoorapoolse osana me täidame kõik langenud naise kriteeriumid: nälg mis on paadunud süü mis on lunastamatu soov vedada teid endaga mutta kaasa tegelikult on kõik ühesugused ühesugused pettekujutelm pettekujutelm paremast homsest ainult see üks kord veel ↓ pathetic pathetic fallacy nii kiusatav, nii kiusatav on omistada inimestele motiive nagu nad tõepoolest tunneksid midagi oleksid võimelised väljendama iseseisvaid tahteid lihtne viga mida teha, õigupoolest kujundame ju kõike enda näo järgi hingestame mõttes kividki ja puud miks siis mitte need... inimesed neil on meiega nii mõndagi ühist selgroog ja häälitsev suu, karnivoorne toidulaud mõned näitavad üles teatavat osavust mõttestruktuuride imiteerimisel tõepoolest, miks siis mitte tundmusedki? ratsionaalsus, enesereflektsioon? aga, mõelgem järgi samas – mis võiks olla naeruväärsem? haha, tõepoolest see on vist üks noist lõivumaksmistest loosungile et kõik ei ole alati nii nagu paistab ↓ ainult depressioon on jätkusuutlik ei raiuta maha ei tehta salvrätikuks ära nuta ainult depressioon on jätkusuutlik ainult depressioon on jätkusuutlik, ei võeta agendalt maha eelarves on koht eelarves on rida ainult depressioon on jätkusuutlik ainult depressioon on jätkusuutlik ökosüsteem ja osoon majanduslik progressioon ainult depressioon on jätkusuutlik ainult depressioon on jätkusuutlik ideaalid praksumas jalgade all vanus ja kinnismõtete osakaal on võrdelises seoses tõusud või mõõnad ainult depressioon on jätkusuutlik ainult depressioon on jätkusuutlik ↓ TÄHELEPANU, suhtlemisvõrgud on väljas networking, tunnen 400 inimest telefonimälus on 150, meilikastis 200 lisaks (mõnel on mitu aadressi) ON SUL VABU TUTTAVAID? aga kontakte vahetada, müüa, ära anda? ma tahaksin endale veel üht kolmanda kategooria sõpra ja välismaalastest on ka hetkel puudus MISMÕTTES TEDA EI ANNA? alandan su viiendasse kategooriasse MISMÕTTES INSTRUMENTAALNE MAAILMAPILT? ilmselt valevagatseja. võrgud on väljas, niidid on nähtaval viimati tundsin kellegi vastu sügavamat huvi 1995.aastal ↓ PÜÜA PÄEVA, rebi teda sebi ära, linnuke kirja hommikul ärkad ja avastad et sul on oma eluga üheöösuhe ↓ inimesed ainult kuulavad sind aga nad ei saa aru neile läheb kaduma mõte ja alatoon aga nad on valmis kaasa noogutama eriti kui mõte saab ilusasse vormi lause saab hüperboolse kuju, nad ütlevad sügav ja noogutavad kaasa pärast tsiteerivad armutult sõnu segi ajades ja mõtet vägistades hea seegi, et nad selle enda vaimuvälgatusena presenteerivad muidu oleks piinlik "aga tema ütles, et" ei öelnud, kõlupea pole kunagi öelnud, ja kui olen, siis ilmselgesti sa said valesti aru "ei, ütlesid küll. ütles, ütles" appi kui piinlik nagu lapsed oma püha jäärapäisusega pealiskaudse uudishimuga, mis kestab kaks sekundit sa annad neile maailma, nad võtavad kirjavead ↓ probleemid on isepaljunev entiteet nad poolduvad, kui soovite kindlasti ei toimu mingit sugulist kokkupuudet selleks on nad liiga väheromantilised kurameerimine on tabu lihtsalt ühest saab kaks ja kahest neli ühel hetkel avastad kolonni ja tsivilisatsiooni oma turjal kõrgesti arenenud struktuurse iseloomuga kus üks langenu asendatakse kiiresti ja kahe eest makstakse juba kätte millal said sina nende pärusmaaks? miks ja kuidas? kas peame igavesti sama territooriumi jagama? elad nagu varjus natuke pimedam kui kõik teised inimesed ja natuke külmem ↓ kurbus & õnnelikkus kurbus on lõbus seisund kui seda õieti vaadata teeselda et see on kellegi teise elu jne mõtle kastist väljas õnnelikkus on ülehinnatud muutub kergelt läägeks ja venivaks kohustuseks küüral seljal teeseldud naeratuseks väsinud suul kodanlik jälkus tõepoolest, sa ole õnnelik, et sa õnnelik ei ole vaata neid inimroboteid oma turvalises maailmas surmani õnnelikud ja haudõnnelikud kurbus on lõbus seisund originaalne ja vahetu selgenägelik ja tegudele sundiv meie tsivilisatsioon on kurbusele üles ehitatud ja rahulolematusele õnnelikkus on ülehinnatud ja tagurlik üldiselt, miski ei õigusta seda ↓ kui ma suureks kasvan, tahan saada surnuks rääkisin oma vanema vennaga, ta ütles et suurena kaob lõbu ära elu on mõttetu ei saa enam ennast kaotada mängudesse, soovidesse, oma kamraadidesse õue peal nelja ruutu mängida on imelik nii ta ütles kõige parem on kui sind ei olekski suurena, kui ainus hea on mälestused lapsepõlvest nii ta ütles parem on varakult lõpetada tuuleveskitega võitlemine suurest peast ei ole õnnelikkus võimalik siis tuli ema ja vend pidi ära minema ↓ nad haistavad sind tunnevad lõhnast ära seltskonnas istudes oled vildikaga mahakriipsutatud stigmaatik pea ümber on anti-halo hingad suust inimliha tulemeid silmad vilavad sust räägitakse tagaselja ja köhatuste vahepeale püsti tõustes tabab kollektiivne kergendusohe lahkudes kohutavaim sõimusõnadest ekstsentrik ↓ tagurpidi-psühholoog mängis raskesti kättesaadavat eesmärgiga olla raskesti kättesaadav vaadake see on keeruline kui oled endast jätnud raskesti kättesaadava mulje siis peetakse sind kohe tagaajamisväärseks aga kui oled jätnud mulje, et püüad jätta raskesti kättesaadava muljet siis ei püüa sind keegi… nojah, välja arvatud need juhud, kus arvatakse, et jätsid endast mulje, et püüdsid jätta raskesti kättesaadava muljet selleks, et jälitajaid eksiteele viia no siis on kuri karjas tagurpidi-psühholoog mõtleb nüüd natuke selle peale |
| juunimäng.txt
Ta tuleb pulstunud juustega trepist alla, on kesköö, ta sööb maisihelbeid, mida viimati tehti 1970ndatel. Mina, 2009. aastal, katsun Su rindu ja hõõrun kätt reite vahel, joonistan ninaga ja näksin hammastega, hoian ümbert, kuigi armastad teist. Vanemad magavad, Nick Drake sõrmitseb kitarri. Keset ööd loivab kööki, joob kausist piimavett minuga koos. Kõik on ta varinaga leppinud, kui asjad on halvasti, midagi teha ei saa. ↓ Täna, 2009. aastal, saatsid mulle sõnumi Mul on ka sinuga hea!aitäh poeet:-) Nick Drake on rahulik. Ta on läbi käinud kõik psühholoogid. Ta haigusel on tõepõhi all. Teatas, et 1970ndatel olid hoopis teistsugused antidepressandid. Helistasin Sulle, sest ei tahtnud kirjutada, -----------------------ra- rääkisime sellest, et suvi algab ja sellestki, mida kumbki parajasti tegi. Kuulsin Su kõne taustal linnulaulu. Tahaksin seletamise asemel tunda. ↓ Mina ja Nick Drake käisime maha pika tee täna hommikul Su juurest Kalamajast Randverre, et funktsioneerida inimestena. Öösel kasutasime e'd, et rääkida poleks veider ja punast veini, et puudutada. Päevad on plaanide päralt, kuidas korraldada järgmine täiuslik õhtu! Saad sa aru, mina ja Nick Drake käisime pika tee Kalamajast Randverre, ülikoolid jätsime pooleli, hakkasime käima teraapias. Aga spontaanne! ↓ Francis Drake Sina oled tema käevangus, isegi kui jalutad minuga. Tema on jõudnud kõike teha, reisida ümber maailma. Vaatan talle alt üles, isegi kui vaatame Toompeal ülevalt alla. Francis Drake on legendaarne mees. Su kleidis on hispaanlaste kulda. Kaljusein me taga aastast 1550, Kalamaja põleb nagu armaada. Vanasti mehed olid otsustavamad, mitte kõhklevad nagu praegu, võtsid ette retki Kuninganna kiituseks, kuid sama sama külmad. ↓ Inimhingede piraat, noored tüdrukud on su paraad. Pooltele näitad avatud ja pooltele seotud silma. Teine neist naerab, teine nutab mereröövliilma. Ära arva, ära arva endast alla. Nõuab palju julgust olla see, kes sa sooviksid olla. Inimhingede piraat, rikastud teiste arvelt, inimkond seikluste arvelt. Kannatajaks saab nimetu tüdruk, uus initsiaal. Ohjah. Taban sulguva ukse vahelt Su kehakuju: selle nimetan iluks. ↓ Ma tean, kuidas lugu lõppeb, olen kuulnud tuhandeid kordi. Arhetüüpne mees, külm ja tundetu, alistanud naisalge tõmbub endasse, on esimesel kolmel abieluaastal vait. Ei reisi kuni surmani Königsbergist, kus kirjutab traktaate mõistuse paremusest emotsioonide üle. Seletab, põhjendab. Või: nimi Francis – sõidab merd, varastab aardeid Kuninganna auks ja kiituseks, neitsilikke territooriume. Igaljuhul kõik lõppeb ausambaga, mis on sama külm ja kõva, kui oli mees. ↓ Täna ei tulnud Nick Drake jalgpalli mängima. Käis hoopis kristlaste konverentsil kivis peaga sotsioloogilist uurimust teostamas. Francis Bacon ei kirjutanud Shakespeare'i teoseid, see oli Edward de Vere. Kui asjad on halvasti, midagi teha ei saa. Sinuga ei rääkinud, hoidsime distantsi, et üksteist mitte ära anda. |